AI-mudeli Claude kasutamine ettevõttes: mida agent teeb ise ja mis vajab inimese kinnitust

Seis 28.10.2026 · kontrollis Oskar Korjus

Selles loos kirjeldame, kuidas meie ettevõtte igapäevatöö käib koos Claude Code'iga: kus agent töötab ja mis teda piirab. Eraldi näitame, millised piirangud on kirjas ainult juhendis ja millised jõustab kood. Postituse teises pooles on numbrid meie enda tööseanssidest koos nende piiridega. Kes me oleme, leiate lehelt meist.

Mis on Claude Code ja kus see meil töötab

Claude Code on ettevõtte Anthropic tööriist, millega AI-mudel Claude töötab agendina: loeb ja kirjutab faile ning käivitab käske arvuti käsureal. AI-agent on tarkvara, mis saab ülesande ja viib selle ise lõpuni. Pikemalt selgitab seda meie lugu mis on AI-agent.

Meil töötab Claude Code peamiselt kahes kohas. Üks on tööruum, kus teeme klienditööd. Teine on ettevõtte ühine märkmete hoidla, millest räägib järgmine osa.

Ettevõtte mälu on kaust Markdown-märkmetega

Meie ettevõtte töömälu on kaust Markdown-vormingus märkmetega, mida hoiame privaatses Giti hoidlas. Avame selle Obsidianis, mis hoiab märkmeid tavaliste tekstifailidena, ja sama kaust on ka Claude Code'i töökaust. Kõik kirjutavad samadesse kaustadesse. Lukke meil ei ole. Iga märge saab kordumatu failinime, mis algab kuupäevaga või kannab teema nime, nii et märkmeid kirjutades ei kirjuta keegi teise faili üle.

Muudatused sünkroonib Obsidiani lisamoodul obsidian-git. Iga viie minuti järel salvestab see kohalikud muudatused, saadab need hoidlasse ja laadib teiste muudatused alla. Teiste muudatused ühendab see enda omadega (merge) ega tõsta enda muudatusi teiste omade peale ümber (rebase). Miks see vahe meile oluline on, selgub allpool.

Hoidla esimene salvestus pärineb 4. juunist 2026. 28. oktoobri seisuga on selles 1886 märget. Umbes kolm märget neljast kannab agendi autorimärget, sest iga märge, mille agent kirjutab, peab seda kandma. See märge ütleb, et teksti kirjutas agent, sageli inimese palvel. Seda, et agent midagi otsustas, see märge ei näita.

Kaks reeglit kehtivad alati. Agent ei kustuta midagi: ta võib faile luua, neile juurde kirjutada või neid teise kohta tõsta. Ühtegi võtit ega muud ligipääsu andvat saladust hoidlasse ei panda.

2026. aasta juunis vaatasime üle ühe avatud lähtekoodiga malli, mis seob märkmehoidla ja Claude Code'i automaatsed skriptid. Võtsime sealt kolm ideed ja kirjutasime need ise, võõrast koodi kasutamata. Ühest skriptist loobusime. See oleks kopeerinud seansside täielikud vestlused ühisesse hoidlasse koos kõige sinna kleebituga, ka võtmete ja klientide isikuandmetega.

Mida agent teeb ise ja mis vajab inimese kinnitust

Claude Code loeb iga seansi alguses kaks juhendifaili. Ühes on hoidla kokkulepped, teises agendi roll ja ohutusreeglid. Piiri tõmbab üks põhimõte: agent võib valida, kuid ei tohi ise reegleid kirjutada. Valida tohib ta variantide vahel, mille inimene on juba heaks kiitnud, näiteks järjestada tööloendi ümber või liigutada mõnda väärtust kokkulepitud vahemikus. Uut juhist, uut reeglit või muudetud piirväärtust ta ise kirjutada ei tohi. Need lähevad inimesele ettepanekuna.

Ilma küsimata agent:

• kirjutab hoidlasse ülevaateid, mustandeid, analüüse ja märkmeid;
• loeb kliendihaldussüsteemi andmeid ainult lugemisõigusega;
• valib variantide vahel, mille inimene on juba heaks kiitnud;
• kirjutab ettepaneku, kui ta pole kindel, selle asemel et oletada.

Ilma inimese selge kinnituseta ei tohi agent:

• saata midagi kliendile või mõnele teisele inimesele;
• midagi avaldada;
• midagi kustutada;
• raha kulutada;
• kirjutada kliendihaldussüsteemi ega mõnda teise töötavasse süsteemi;
• tõsta mahupiirangut.

Ühe püsiva erandi oleme teinud ja see jääb ettevõtte sisse. Kui meie postitus on avaldatud, jagab agent küsimata selle linki ühes meie sisemises Slacki kanalis ja pakub igaühele meist kommentaari, mille saab postituse alla lisada.

Muul juhul on järjekord alati sama: agent teeb mustandi, inimene kiidab selle heaks ja inimene saadab. Töötavad süsteemid on agendile vaikimisi ainult lugemiseks ja kirjutamiseks on vaja eraldi heakskiitu. Sama soovitab OWASP oma AI-rakenduste riskide loendis: liigse tegutsemisvabaduse vältimiseks peab inimene suure mõjuga tegevused enne kinnitama ja agent peab saama ainult hädavajalikud õigused. Kuidas me inimese kontrolli klientide süsteemides korraldame, on kirjas meie usalduslehel.

Agendi juhendis on veel üks reegel. Agent peab lisama kaitsed, mida kogenud spetsialist nõuaks ka ilma palumata, ja ütlema, mida ta lisas. Mõni kaitse võib muuta töö ulatust, maksta raha või puudutada töötavat süsteemi viisil, mida keegi pole heaks kiitnud. Sellise kaitse ehitab agent valmis, kuid jätab välja lülitatuks. See reegel ei laienda kunagi seda, mida tehakse.

Reegel, mis peab kehtima igas järgmises seansis, läheb agendi juhendifaili. Ainult otsuse märkmest ei piisa. Enne kui see samm kirja sai, seisis üks reegel viis päeva ainult ühes otsuse märkmes.

Üks kontrollskript iga päriselt juhtunud vea kohta

Juhendifail on soovitus. Claude Code'i dokumentatsioon ütleb, et CLAUDE.md-faile ja automaatset mälu käsitleb Claude kontekstina, mitte jõustatud seadistusena. Kui tegevus peab jääma tegemata olenemata sellest, mida Claude otsustab, soovitab dokumentatsioon kasutada hook'i, mis käivitub enne tööriista kasutamist.

Hook'id on väikesed skriptid, mille Claude Code käivitab seansi kindlatel hetkedel. Dokumentatsiooni sõnul annavad need deterministliku kontrolli: teatud tegevus juhtub alati ega sõltu sellest, kas mudel otsustab selle käivitada. Hook'ide teatmiku järgi saab hook, mis käivitub enne tööriista kasutamist, selle tegevuse keelata. Õiguste seadistus annab teise kihi. Seal saab iga tegevuse lubada, keelata või määrata, et agent peab enne luba küsima. Neid reegleid saab hoida versioonihalduses koos koodiga.

Meil on kuus sellist skripti. Need käivituvad seansi alguses, iga sõnumi saatmisel, pärast faili kirjutamist, enne Slacki postitust või käsurea käsku, agendi vastuse lõpus ja seansi lõpus. Kaks neist keelavad, üks hoiab agendi vastuse korra lahti ja kolm ainult teavitavad või hoiatavad. Iga skripti taga on probleem, mis meil päriselt ette tuli.

Slacki valvur

Slacki reeglid olid alguses kirjas tekstina ja meie agendid rikkusid neid nelja päevaga. 17. augustil 2026 tegime neist skripti, mis kontrollib iga postitust enne saatmist. Kui mõnda reeglit rikutakse, keelab skript postituse. Bot ei saada otsesõnumeid ega postita tundmatusse kanalisse. Esimene rida peab olema kindla kujuga, igal palvel peab olema nimeline adressaat ja postitus ei tohi ületada pikkuse piiri.

Keeluteade ütleb agendile, kuidas postitust parandada. Testide päises on põhjus kirjas: agent, kes saab vastuseks ainult „keelatud“, ei õpi midagi. Valvuril on võrguühenduseta testikomplekt ja 28. oktoobril läbis see kõik 43 testi. Päris otsesõnumiga me valvurit ei testi, sest kui valvur pole laaditud, on selline test ise juhtum. Valvur ei asenda inimese kinnitust. See kontrollib postituse kuju enne, kui inimene selle heaks kiidab.

Mõnikord on parim parandus eemaldamine

Ühel augustinädalal tuli meie omavahelises vestluskanalis 68 protsenti kõigist 56 sõnumist umbes 14 skriptilt. Septembris lülitasime suurema osa automaatsetest teavitustest välja. Üks teavituste kanal oli saanud 14 päevaga 155 postitust 11 skriptilt ja ühtegi inimese vastust. Nüüd võib skript inimese poole pöörduda ainult siis, kui ootamine läheb maksma raha või klienti või tekitab õigusliku riski. Kõik muu läheb kohalikku logisse.

Rebase'i valvur ja kaks seisakut

Meie hoidla sünkroonimine jäi septembris kaks korda seisma. Esimene kord kestis 2. kuni 6. septembrini. Ühe masina kirjutatud olekufaili ühendamine jäi pooleli, nii et teiste muudatuste automaatne allalaadimine seansi alguses ebaõnnestus igas seansis. Hoiatus oli lühiülevaates kolmandal kohal ja jäi müra sekka. Selle ajaga kogunes 273 muudatust, mida keegi ei näinud.

Parandus oli kaheosaline. Masina kirjutatud failidest jääb ühendamisel nüüd alles kohalik versioon, sest järgmine automaatne käivitus loob need niikuinii uuesti. Ebaõnnestunud allalaadimine on lühiülevaates nüüd esimesel kohal ja seal on kirjas ka see, mitu muudatust jääb kohalikul koopial puudu.

Teisel korral, 7. kuni 9. septembrini, jäi rebase poole peale. Git palus lahendada konflikte, kuigi neid polnud. Aitas see, kui katkestasime rebase'i ja laadisime muudatused alla ühendamisega. Kuus masina kirjutatud faili lahenesid ise ja ühtegi märget see ei puudutanud.

Reegel „hoidlas rebase'i ei kasutata“ läks agendi mällu 9. septembril. Meie 22. oktoobri ülevaatus oma Claude Code'i seanssidest leidis ikkagi seansi, mis laadis hoidlas muudatusi alla rebase'iga. Samal päeval tegime reeglist skripti, mis keelab sellise käsu enne käivitumist. Ka Giti dokumentatsioon nimetab halvaks mõtteks haru ümbertõstmist, mille peale on teised oma töö ehitanud, sest siis peavad nad oma ajaloo käsitsi parandama. 28. oktoobril proovisime valvurit võrguühenduseta: rebase'iga allalaadimise keelas see ära, ühendamisega allalaadimise lubas.

Lühiülevaade seansi alguses

Iga seanss algab lühiülevaatega viimase 48 tunni muudatustest (masinate automaatsalvestused on välja jäetud), puudutatud märkmetest ja uusimatest ettepanekutest. Tegime selle 10. juunil, sest muidu jäi teiste kirjutajate töö nähtamatuks, kui keegi Giti ajalugu läbi ei lugenud. Alates 7. augustist laadib see enne kõike muud alla värsked muudatused.

Ülevaade loetleb ka asjad, mis ootavad mõne inimese tegevust. Meie kaks varasemat omaenda töö ülevaatust andsid kokku 29 soovitust ja neist jõudis tööle 11. Need, mis kaduma läksid, vajasid inimese tegevust.

Parandused kirja enne seansi lõppu

Üks valvur ei lase kirjutamisseansil lõppeda enne, kui vestluses antud parandused on reeglitena kirja pandud. Varem sõltus see sellest, kas mudel mäletab. Skripti kommentaar nimetab seda just selliseks lubaduseks, mis pikas seansis ununeb. Valvur küsib iga mustandi kohta ühe korra ega küsi uuesti, kui seanss jätkub juba tema palvel.

Vihjed ja hoiatused

Kaks skripti ainult aitavad. Üks lisab sõnumile märkuse, kui see meenutab otsust, võitu või tööpäeva kokkuvõtet, nii inglise kui ka eesti keeles. Selle tegime, sest hoidla esimese nädala lõpuks oli otsuste kaust tühi, kuigi otsuseid tehti vestlustes. Teine hoiatab märkme kirjutamisel, kui päis või AI-märge puudub või märkmel pole ühtegi linki. 10. juunil polnud 32 protsendil märkmetest ühtegi sissetulevat ega väljaminevat linki. See skript ainult hoiatab ja nii on see ka mõeldud.

Oma 22. oktoobri ülevaatusest kirjutasime välja õppetunni. Püsima jäi kood, mis käivitub meie tavalise töö käigus. Ära kadus see, mis vajas inimeselt korduvat harjumust või nõudis uut käsku, mida keegi ei hakanud kasutama. Ainult hoiatav kontroll käitumist ei muuda.

Otsused lähevad kuupäevaga faili

Hoidlas on kolm kausta: ettepanekud, otsused ja üleandmised. Olemasolevat faili keegi ei muuda, vastus läheb uude faili. Ka tagasi lükatud idee jääb kirjena alles. Otsuste koondloendi koostab skript ja käsitsi seda keegi ei muuda. Otsus loetakse asendatuks ainult siis, kui hilisem otsus seda sõnaselgelt ütleb.

Kõik otsused sinna siiski ei jõua. 26. oktoobril loendas skript 86 otsust: 8 kehtivat, 11 asendatut ja 67, mille juures pole olekut märgitud. Osa otsuseid sünnib vestluses ja jääbki kirja panemata. Kuupäevaga faili läheb see, mida tahame alles hoida.

Nõukogu otsuste jaoks, mida on raske tagasi pöörata

Selliste otsuste jaoks kasutame nõukogu. See on töövoog, milles kolm liiget loevad meie märkmeid, igaüks oma vaatenurgast: üks skeptikuna, teine tulu ja kolmas riski silmas pidades. Neljas liige on kõrvaline vaatleja, kes loeb ainult töötlemata fakte ega näe meie endi järeldusi. Kaks hindajat järjestavad neli vastust nimesid nägemata ja järjestuse liidab kokku kood (Borda meetodiga), mitte agent. Lõpuks kirjutab eesistuja otsuse. Ühes käivituses on kokku seitse agenti.

Eesistuja ei tohi siluda ühte osa: seda, kus liikmed olid eri meelt. Kui kõik liikmed on ühel meelel, peab märge ütlema, et ühe mudeliperekonna sees on üksmeel nõrk tõend. Tekstide jaoks me nõukogu ei kasuta, sest mitme arvamuse keskmisest tuleb igav tekst. Me ei kasuta seda ka faktide otsimiseks ega väikeste tagasipööratavate otsuste jaoks. Nõukogu tulemus on üks märge ja midagi välja ei saadeta.

Nõukogu oleme käivitanud kaks korda. Mõlemad tulemused on soovitused, mis ootavad veel meie kinnitust. Esimesel korral andsid kõik neli liiget sama vastuse ja märge tõi selle välja kui nõrga tõendi. Nõukogul on ka lõpptähtaeg: kui 26. novembriks 2026 pole ükski nõukogu ühtegi otsust muutnud, loobume sellest.

Mida me 34 oma tööseansist kokku lugesime

Lugesime kokku 34 oma tööseanssi, mis algasid 8. kuni 22. oktoobrini 2026. Neist 27 olid klienditöö tööruumis ja 7 ettevõtte hoidlas. Loendamiseks kasutasime hoidla enda loendusskripti ja võtsime arvesse ainult tööseansid.

• Umbes neli sõnumit kümnest, mille me agendile kirjutasime, olid kuni kuus sõna pikad. Hoidla skripti filtriga oli neid 871-st 349 ehk 40 protsenti. Rangema filtriga, mis jätab välja ka süsteemi lisatud teksti, oli neid 753-st 313 ehk 42 protsenti.
• Pooled seansid, 17 seanssi 34-st, läksid nii pikaks, et Claude Code võttis vestluse vähemalt korra kokku, et see mudeli töömällu ära mahuks. Kokkuvõtete arv oli 29.
• Agendi 8336 tegevusest 6033 ehk 72 protsenti olid käsurea käsud. Veaga lõppes 182 tegevust ehk 2 protsenti.
• 87 protsenti agendi vastustest (17 980-st 15 668) andis ta tööruumis, kus teeme klienditööd, ja 13 protsenti ettevõtte hoidlas. Samas tööruumis teeme ka osa oma tööst, nii et see number ei näita klienditöö osakaalu.

Nende numbrite piirid:

• Need on meie enda logid ühest arvutist 15 päeva jooksul. See ei ole uuring, kontrollrühma ei ole ja säästetud aja kohta ei ütle need midagi.
• „Kuni kuus sõna“ loeb sõnu, mitte kavatsust. Paljud lühikesed sõnumid on kinnitused pärast seda, kui agent pakkus nummerdatud valikuid.
• Üks seanss on üks vestluse fail. Mitu päeva avatud olnud seanss läheb arvesse ühe korra.
• Sõnumite filter on rusikareegel. Kaks filtrit andsid 40 ja 42 protsenti, seepärast kirjutame „umbes neli kümnest“.
• Claude Code kustutab vestluse failid umbes 30 päeva pärast. Selle perioodi vanimad seansid hakkavad kaduma novembri alguses või keskel ja pärast seda ei saa loendust enam korrata.

Kui soovite sellist korda oma ettevõttesse

Meie praktika põhjal alustaksime nii. Andke agendile töötavates süsteemides esialgu ainult lugemisõigus. Pidage otsuste logi: iga otsus, mida tahate alles hoida, läheb kuupäevaga faili. Lisage kontrollskript alles pärast päris viga, sest siis teate, mida see peab peatama.

Laiemad sammud on kirjas loos tehisintellekti juurutamine ettevõttes ja agendi igakuised kulud loos AI süsteemi ülalpidamiskulud. Kui soovite sellist agenti oma ettevõttesse, kirjeldab meie tööd leht AI-agendid ettevõttele. Esimene samm on tasuta AI-audit.

Mida see postitus ei väida

• Me ei väida, et Claude Code säästab aega. Seda me ei ole mõõtnud.
• Me ei väida, et iga otsus jõuab faili. 86 otsusest 67 juures pole olekut märgitud ja osa otsuseid jääb vestlusesse.
• Me ei väida, et meie tööseansside numbrid kehtivad teie ettevõttes. Need on meie logid ühest arvutist ja 15 päevast.
• Me ei väida, et kontrollskriptid püüavad kinni kõik vead. Iga skript on vastus ühele probleemile, mis meil juba ette tuli, ja kolm neist ainult teavitavad või hoiatavad.
• Me ei väida, et nõukogu on oma kasu tõestanud. Mõlemad tulemused ootavad veel kinnitust.

Kratt aitab ettevõttel leida, kus kaob töö käigus aega, raha või oluline info, ning arendab ja käitab süsteemi, mis kõige väärtuslikuma koha ära parandab.